Skip to main content

Materiálat Oulus

Riikkaarkiivvas Oulus seailluhuvvojit guovllus doaibmi ja doaibman stáhta guovlo- ja báikkálašhálddahusa virgeoapmahaččaid arkiivvat.

Gielddat ja gávpogat ieža seailluhit iežaset áššebáhpáriid. Riikkaarkiivvas leat ovttaskas heaittihuvvon gielddaid arkiivvat, dáin deháleamos lea Beahcáma gieldda arkiiva. Dáppe seailluhuvvojit lassin doaibmaguovllu nu daddjon boares gávpogiid ráđđestohporivttiid ja magistráhtaid arkiivvat.

Lassin ráhpadis 60 Oulu ja Lappi leana searvegotti leat vurken boarráseamos áššebáhpáriid Riikkaarkiivai Oului. Dat leat dutkiid anus originálan earret álbmotregisttaráššebáhpárat, mat leat anus dušše mikrofilbman.

Mearkkašahtti oassi materiálas čohkiida maiddái sullii 2500 priváhta arkiivaráhkadeaddji, nappo priváhtaolbmuid, servviid ja fitnodagaid arkiivvain. Lestadiolaš vuolggahuslihkadusa ja dan lagaš servviid ja priváhtaolbmuid arkiivvain lea ráhkaduvvon oppalašvuohta, Laestadiana-čoakkáldat.

Dan lassin dutkiid geavahussii leat skáhppojuvvon kopiijat Davvi-Suoma guoski áššebáhpáriin nu Suoma eará arkiivvain go olgoriikkalaš, lagamustá ruoŧŧelaš ja norgalaš arkiivvain.

Oulus seailluhuvvo máilmmi buoremusat dovdojuvvon davvisuopmelačča, Juovlastálu, arkiiva. Jagi 1997 rájes arkiivai lea jahkásaččat laktojuvvon čoakkus birra máilmmi Juovlastállui sáddejuvvon reivviin.