Skip to main content

Vuosttáš gearddi arkiivvas?

Maid Riikkaarkiiva bargá / mo Riikkaarkiiva bálvala?

Seailluhit álbmotlaš kulturárbái gulavaš áššebáhpáriid ja fállat daid dutkiide ja eará beroštuvvan olbmuide lohkanláhkai. Sáhtát boahtit dutkat áššebáhpáriid báikki ala dutkiidsáliide dahje diŋgot dain mávssuvuloš kopiijaid, mildosiid dahje čilgehusaid.

Oahpistat, rávvet ja skuvlet almmolašhálddahusa organisašuvnnaid dáid arkiivadoaimma bargguid dikšumis. Dađe lági mielde sihkkarastit dál almmustuvvan áššegirjjálaš kulturárbái gulavaš áššebáhpáriid seailluheami boahttevaš buolvvaide.

Gos Riikkaarkiiva lea?

Riikkaarkiiva doaibmá ovcci báikegottis dahjege Helssegis, Hämeenlinnas, Anáris, Joensuus, Jyväskyläs, Mikkelis, Oulus, Turkus ja Vaasas. Oktavuođadieđuid gávnnat dáppe.

Gos oaččon dieđuid Riikkaarkiivvas seailluhuvvon áššebáhpáriin?

Vuođđodieđuid das, makkár ja man áiggis leahkki áššebáhpáriid seailluhat, gávnnat dáppe.

Neahttabálvalusaid, diehtovuođuid ja registaraid min materiálaid birra gávnnat dáppe.

Arkiivvaid Poarta -geavaheaddjibálvalussii leat čohkkejuvvon vuođđodieđut Riikkaarkiivva sierra materiálain sihke daid geavaheamis. Bálvalusa vehkiin sáhtát ohcat iežat dutkamuššii heivvolaš materiálaid temá mielde dahje lasihit dieđuidat ovttaskas arkiivvas.

Astia-neahttabálvalusas sáhtát ohcat ja diŋgot materiála vaikkeba ruoktodihtoris dutkiidsálii. Bálvalus ohcá dieđuid Vakka-arkiivadiehtovuođus, mii sisttisdoallá dieđuid arkiivalágádusas seailluhuvvon arkiivvain ja čoakkáldagain. Vakkas gávnnat dieđuid ovdamearkan materiála mearis ja rádjajagiin sihke áššegirjesurggiid dahjege ráidduid namain. Lassin govvádusdieđuid vehkiin sáhtát oažžut viidásut dieđu earret eará áššebáhpáriid diehtosisdoalus ja gaskasaš oktavuođain.

Aarre-arkiivaregistaras sáhtát ohcat dieđu bealuštushálddahusa materiálain.

Riikkaarkiivvas leat anus lassin báber arkiivaregistarat seailluhuvvon arkiivvain.

Mas dieđán, gos dárbbašlaš materiálat seailluhuvvojit?

Stáhta báikkálaš- ja guovlohálddahusa virgeoapmahaččaid bissovaččat seailluhuvvon áššebáhpárat sirdojit Riikkaarkiivai, nugo guovddášhálddahusa virgeoapmahaččaid arkiivvat.

Priváhtaarkiivvaid oasil luohpadeaddji sávaldat mearrida arkiivva sajustanbáikki. Dábálaččat arkiiva luohpaduvvo dan Riikkaarkiivva doaibmabáikái, man viidodagas searvi dahje fitnodat lea doaibman dahje priváhtaolmmoš dahje sohka lea eallán ja váikkuhan. Riikkaviidosaččat doaibmi servviid guovddášorganisašuvnnaid arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Helssegis.

Luohpaduvvon guovlluid arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Mikkelis. Beahcáma guovllu arkiivvat seailluhuvvojit Riikkaarkiivvas Oulus. Anáris doaibmi Sámearkiiva doarju ja ovddida sámiid guoski dutkama.

Áššebáhpáriid seailluhanbáikki čielggadeamis sáhtát ávkin geavahit Vakka- ja Aarre-čoakkáldatdiehtovuođuid.

Mo materiálaid oažžu geavahussii?

Riikkaarkiivvas seailluhuvvon originála áššebáhpárat dutkojuvvojit báikki alde áššebáhpáriid seailluheaddji doaibmabáikki dutkiidsáles. Juos it ieš sáhte boahtit báikki ala dutkat, sáhtát diŋgot áššebáhpáriid Riikkaarkiivai eará sadjái Supmii. Ruoktot luoikkasin áššebáhpárat eai addojuvvo.

Čoakkáldagaide gulavaš mikrofilmmaid sáhtát diŋgot luoikkasin maiddái báikkálaš girjerádjosiidda, gos leat rusttegat daid lohkama várás. Ruoktot luoikkasin mikrofilmmat eai addojuvvo.
Dárkilut dieđuid gáiddusluoikkaheami eavttuin ja hattiin sihke gáiddusluoikkahandiŋgoma bargamis gávnnat dáppe.

Riikkaarkiivvas seailluhuvvon áššebáhpárat digitaliserejuvvojit áššehasaid geavahussii Digitálaarkiivai. Priváhtavuođa suoji guoski láhkaásaheami vuođul heaggadieđuid sisttisdoalli, 100 jagi nuorat materiálat leat geavahusas dušše Riikkaarkiivvas. Easkka smávva oasi buot áššebáhpáriin leat geargan dán rádjai digitaliseret.

Mákságo arkiivva/materiálaid geavaheapmi?

Áššebáhpáriid geavaheapmi báikki alde dutkiidsáles ja muituimerkejumiid bargan leat nuvttá. Riikkaarkiivva ohcandiehtovuođuid ja Digitálaarkiivva geavaheapmi leat nuvttá.

Jos háliidat áššebáhpáriin kopiijaid dahje digitálaarkiivva áššebáhpáriin čáláhusaid, berrojuvvo dain haddelisttu mielde máksu.

Dábálaš neavvun ja oahpisteapmi ovdamearkan diehtovuođuid geavaheapmái lea maiddái nuvttá. Áššehasa diŋgojumi vuođul dahkkon diehtobivdagat leat mávssuvuložat.

Galgágo várret áiggi ovddalgihtii?

Arkiivafitnama várás ii dárbbaš várret áiggi ovddalgihtii. Fitnama plánedettiin lea buorre vuhtiiváldit áššebáhpáriid diŋgonvuogádagaid, eandalitge jos háliidat fitnama oktavuođas dutkat áššebáhpáriid. Dieđuid rabasdoallanáiggiin, diŋgonvuogádagain ja diŋgojumiid doaimmahanáiggiin gávnnat dáppe. Sáhtát hálidettiin dihtoštallat geavadiid ovddalgihtii telefovnnain dahje šleađgapoasttain.

Mikrofilmmaid lohkanrusttegiid lea vejolaš várret ovddalgihtii.

Leago muhtin materiála geavaheapmi ráddjejuvvon?

Áššebáhpáriid sáhttá boahtit dutkat gii beare. Eanašoassi Riikkaarkiivvas seailluhuvvon áššebáhpáriin lea friija dutkanláhkai dutkiidsáles. Almmolašvuođa- ja heaggadiehtoláhkaásaheapmi, sierraláhkaásaheapmi dahje priváhtaarkiivva luohpadansoahpamušas ásahuvvon geavahanráddjehusat sáhttet ráddjet áššebáhpáriid geavaheami. Seammago áššebáhpára fuones ortnet sáhttá ráddjet geavaheami.

Láhkaásaheami dahje luohpadansoahpamuša vuođul geavaheami dáfus ráddjejuvvon materiála dutkan eaktuda geavahanlohpeohcamuša dahkama ja geavahandárkkuhusa almmuheami.

Dieđut geavaheami dáfus ráddjejuvvon áššebáhpáriin ja arkiivvain sihke geavahanlohpeohcamuša ráhkadeamis gávdnojit áššebáhpáriid geavahanráddjehusain.

Oažžugo áššebáhpáriin váldit kopiijaid?

Áššebáhpáriin sáhttá diŋgot kopiijaid, mat leat mávssuvuložat. Kopierema eaktun lea, ahte áššebábir ii vaháguva kopieredettiin. Bargoveahka váldá kopiijaid. Kopiijain berron hattit čilget haddelisttus.
Áššebáhpáriid kopierema sáhttá ráddjet láhkaásaheapmi ja kopiijaid oažžun sáhttá eaktudit geavahanlohpeohcamuša ráhkadeami. Vuođđodieđuid geavahanráddjehusain gávnnat dáppe.

Oažžugo áššebáhpáriid ieš govvet?

Dakkár áššebáhpáriid, main eai leat geavahanráddjehusat, sáhttá ieš govvat iežas kamerain. Šleađgganasa geavaheapmi ii leat lobálaš. Maiddái áššebáhpára ortnet dahje hápmi sáhttet ráddjet govvema.
Govvemii ii dárbbaš sierra lobi, muhto sávaldagas govvet áššebáhpáriid galgá almmuhit dutkiidsále bargovehkii álo ovdal govvema. Almmuheami oktavuođas čilgejuvvo, leatgo govvemii eastagat.

Maid materiálaid/bálvalusaid sáhtán geavahit iežan ruoktodihtoris?

Sáhtát geavahit ruoktodihtoris Astia-neahttabálvalusa, man vehkiin sáhtát friija ohcat dieđuid Riikkaarkiivva materiálain. Bálvalusas sáhtát maiddái diŋgot materiálaid, gáiddusluoikkahit materiála sihke bargat čilgehus- ja kopiijadiŋgojumiid. Dáid bálvalusaid geavaheapmi eaktuda registrerema bálvalusa geavaheaddjin. Registreredettiin sáhtát čálihit sisa bálvalussii ovdamearkan neahttabáŋkodovddaldagain.

Čoakkáldatdiehtovuođut Vakka ja Aarre leat friija geavahanláhkai neahtas. Dat sisttisdollet logahallandieđuid Riikkaarkiivvas seailluhuvvon arkiivvain ja čoakkáldagain. Diehtosuodjesivaid dihtii priváhtaolbmuid arkiivvaid logahallandieđut oidnojit dušše rájálaččat.

Digitálaarkiivvas leahkki digitaliserejuvvon áššebáhpáriid sáhttá geahččat ruoktodihtoris earret dakkár 100 jagi nuorat digitaliserejuvvon áššebáhpáriid, mat sisttisdollet heaggadieđuid. Dát áššebáhpárat leat geavaheamis dušše Riikkaarkiivva doaibmabáikkiin.

Arkiivvaid Poarta -geavaheaddjibálvalusas sáhtát oahpásmuvvat Riikkaarkiivva eanemus geavahuvvon materiálaidda.

Finna-áššehasliŋkkas gávnnat ovttain ohcamin arkiivvaid, museaid ja girjerádjosiid materiálaid.

Riikkaarkiivva ruoktosiiddus sáhttá maiddái oahpásmuvvat čájáhusaide ja iešguđetlágan registaraidda.

Gos oaččon lasi dieđuid?

Ovdasiiddus leahkki Oza siidduid sisdoalus -ohcanmášena vehkiin sáhtát ohcat du háliidan dieđuid dáid siidduin. Juos it gávnna dieđuid, sáhtát addit máhcahaga.

Sáhtát maiddái váldit oktavuođa Riikkaarkiivva áššehasbálvalussii juogo telefovnnain dahje šleađgapoasttain. Oktavuođadieđuid gávnnat dáppe.